Metsküla: sügavate juurtega tulevikku vaatav külakool

Metskülas hakati kooliharidust andma juba 170 aastat tagasi. Põnevat ülevaadet meie ajaloost saab lugeda lehel “Kooli ajalugu“.

1979. aastal pandi kool kinni, sest lapsi olnud vähe. Täpselt kümme aastat hiljem oli pilt hoopis teine – piirkonda oli kolinud palju noori peresid, kelle lapsed hakkasid kohe-kohe saama kooliealiseks. See oli põnev ja lootusrikas aeg. Tegutseti vabariigi taasiseseisvumise nimel ning tuldi elama maale, et õppida tundma juuri ja kaitsta siinset ainulaadset loodust. Nende noorte lastevanemate eestvõttel kool taasavati 1. septembril 1989 nelja lapsega 1. klassis. 

Kui Eestis tervikuna (ja maapiirkondades eriti) on kahanev õpilaste arv olnud mureks juba pikka aega, on meie kooli õpilaste arv viimased viis aastat olnud umbes sama, mis aastal 2000 ning lähima viie aasta jooksul kasvab veelgi. 

Eriti hea meel on selle üle, et meie oma noored vilistlased on kodukanti tagasi tulnud ning nende lapsed õpivad kodukoolis Metskülas (või on veel väikesed ja alles  ootavad oma kooliaega). 

Üks kooli taasavajatest, Ann Polma, 1990. aastate alguses tundi andmas. Täna on meie õpilaste ja vilistlaste seas ka juba nende laste lapsi.

Täna on meie kuueklassilises koolis 21 õpilast ning õpetajaid 3 ametikoha jagu. Igapäevaselt on majas kahe lapse tugiisikud, lisaks ka kokk ning maja perenaine.

Kolmel päeval aastas on meie juures aga nii palju inimesi, et paljud jälgivad toas toimuvat akna tagant, kuna tuppa ei mahu. Need sündmused on 1. septembril, koolilõpu aktusel ning 24. veebruaril, Vabariigi aastapäeva tähistamisel. Nendel päevadel tunneme iga ihurakuga, et samavõrra, kui kool vajab kogukonda, vajab kogukond kooli. Selle tundega jäävad püsima kodu, koduküla ja kodumaa.

 

Muul ajal oleme kool nagu kool ikka. Teistest eristume veel ehk selle poolest, et numbriline hindamine algab alles 6. klassis (ja kolmnurki ega ringe ka ei panda). Nii saab iga õpilane rahulikult oma tempos areneda, mitte ükski laps ei pea olema halva hinde pärast õnnetu – ja pisemate jaoks on ju mis tahes hinne alla 5 halb… Meie tundides on rahulik ja üksteist toetav õhkkond, kus pole hirmu ebaõnnestuda – kui midagi lähebki vussi, ei järgne sellele karistust hinde näol.

Metsküla õpilased on alati tahtnud end proovile panna ka olümpiaadidel ning muudel ainevõistlustel. Muidugi tuleb selleks peale tunde natuke lisatööd teha (meie õpetajad on selles osas märkimisväärselt tublid – kedagi niisama “vette ei visata”) ning tulemused räägivad enda eest – vähemalt viimasel 15 aastal (ilmselt pikemaltki) on igal aastal meie kooli lapsed erinevatel maakondlikel olümpiaadidel jõudnud esikolmikusse, väga häid tulemusi on näidatud ka üleriigilistel olümpiaadidel (bioloogias ja geograafias). 

2021/22. õppeaasta kuuenda klassi seitsmest õpilasest kuus ehk 86%  tuli  mõnel maakondlikul olümpiaadil kolme parema hulka! Laps, kes 1. klassis sai Känguru võistlusel vaid 22 punkti, on nüüd matemaatikaolümpiaadil III-IV! Puhas rõõm!

Metsküla lõpetajad on tublid ja hakkajad ka järgmistes koolides. Viimase 15 aasta jooksul on kaheksa meie vilistlast lõpetanud Lihula Gümnaasiumi medaliga.

Hinnete asemel jagavad õpetajad tagasisidet ning aitavad igal õpilasel omas rütmis areneda. Õpilased naudivad koolis käimist ning olümpiaadidel enda proovile panekut.
Looduskeskne õpe toimub meil nii klassiruumis kui õues. Eriti oodatud sündmus on kooliaasta lõpu laager Kukerannas, kus õpime matka- ja loodustarkust, teeme sporti ja kunsti, keedame lõkkel vaarikavarreteed ning koristame loodusest teistest jäänud prahti.

Metsküla kool on ainuke Matsalu rahvuspargis asuv kool ning meie tegemised tihedasti seotud loodusega: õppekäigud ja õuetunnid, teadusring, matkaring ja orienteerumine, pikk õuevahetund iga ilmaga.

Eriti oodatud on kooliaasta lõpu laager Kukerannas. Sellest võtavad osa ka lapsevanemad ja nooremad õed-vennad, aga ka vilistlased. Põhirõhk on looduse tundmaõppimisel ja matkatarkustel, aga ka spordil ja kunstil. Kõik tegevused toimuvad meeskonnamängudena, kus suuremad pisemaid toetavad ja õpetavad. 

1.-3. klassi lapsed on igal aastal osalenud Hullu Teadlase teaduskonkursil ning seal kiita saanud. “Tere, kevad!” loodusvaatlusi on Metskülas tehtud tublisti üle 20 aasta. Teadlaste öö festivali kaaskorraldajad oleme olnud algusest peale. Meie kooli tavaks on olnud, et töötubasid viivad noorematele läbi kuuendikud. Nii õpivad lapsed eestvedamist, vastutust ning loodusteadusi üheskoos.

 

Metsküla kool on küla ja kogukonna süda – lapsevanemad ja vilistlased löövad kooli tegemistes kaasa suurima heameelega ning on koolile ja oma lastele igati toeks. Lastevanemate koosolekutel on tavaline, et esindatud on kõik pered sajaprotsendiliselt.

Ka aasta kooli konkursil osalemise algatus tuli just lapsevanematelt. Kui haridusminister ja Terevisioon karikat üle tulid andma, tervitasid neid õpilaste pered, sugulased ja palju lõbusat külarahvast 🙂

2011. aastal ähvardas kooli sulgemine, üheks põhjuseks toodi amortiseerunud elektrisüsteem. Kiiresti aktiveerusid nii vilistlased kui pered ja ümbritsevate külade elanikud. Koguti allkirju ja elektrisüsteemi väljavahetamiseks vajalikku raha. Suheldi ettevõtetega, istutati raha teenimiseks metsa ning käidi kogu kooliperena mardisantimas. Üüratuna tundunud 6000 eurot saadigi kokku ning kool jäi osalt tänu avalikkuse tähelepanule alles. 

2011. aasta sulgemiskatsest ning koolipere võitlusest eluõiguse üle valmis ka toonaste BFMi üliõpilaste, Madis Veltmani ja Ingrid Teesalu lõputöö “Koolitee” (2012), mis sai sümboolseks järjeks Ago Ruusi dokumentaalfilmile “Ärge pange kooli kinni” (2000):

 

Aasta kooliks kandideerimise mõte tuli lastevanematelt, kelle eestvedamisel valmis videoklipp ning kandideerimismaterjalid. Ka karika üleandmist tulid tähistama nii pered kui muu külarahvas. Foto: Madis Veltman/Postimees/Scanpix

“Koolitee” (2012), režissöör Madis Veltman.

“Ärge pange kooli kinnni” (2000), režissöör Ago Ruus.

Lapsed Eesti Vabariigi 106. sünnipäeval pillimänguga esinemas. Peame oma juuri tähtsaks, hoiame au sees nii rahvakalendrit kui -riideid.

Rahvatantsu teevad kõik lapsed – sest see on üks kehalise kasvatuse tund. Maakondlikest tantsupidudest olema osa võtnud alates 2008. aastast.

2017. aastal saime hakkama väikese imega – üleriiklikule tantsu- ja laulupeole pääses Metskülast lausa kaks rühma: 5.-6. klassi Mürakarud ning 1.-2. klassi Mõmmikud! 2023. aastal võtsime tantsu- ja laulupeost osa pererühmaga. 

Just meie koolist sai veidi rohkem kui kümme aastat tagasi alguse Lääneranna valla ainuke segarahvatantsurühm, “Kirivöö”.

Muusikatundides õpitakse väikekannelt, plokkflööti, ukulelet ja kitarri. Umbes pooled lapsed (ja mõned õpetajad) teevad koos puhkpilliorkestrit

Koolitöötajate bänd “Metsküla Musirullikesed” on oodatud esineja kõikidel kooli üritustel. Lapsed tantsivad õpside pilli järgi täitsa hea meelega 🙂

Kümmekond aastat tagasi hakkasime pisitasa tegelema robootika ja programmeerimisega. Oleme osalenud Robotexil, ülemaailmsel robootikavõistlusel Wonder League ning ka Insplay korraldatud väljakutsetel. Sel aastal avasime HK Unicorn Squad tüdrukute tehnoloogiaringi. 

Alates 1998. aastast ilmub Metsküla Kooli Leht, kus “ajakirjanikeks” kõik kooli õpilased. Märtsikuus ilmunud ajaleht oli järjekorranumbriga 97.

 

Tehnoloogiliste probleemide lahendamine on lastele põnev viis end arendada. Oleme koolis juba kümme aastat tegelenud programmeerimise, robootika ja rahvusvaheliste projektidega. Pildil lapsed Robotex robootikavõistlusel Tallinnas.
Rahvusvahelistest projektidest ja osa võtmine on lastele põnev kogemus. Meie tunnustust leidnud tegemiste tulemusena on suurel osal lastel olnud võimalik reisikogemust õppimisega siduda – pildil Türgis kosmosetehnoloogiatega tutvumine.

Oleme ka rahvusvaheliselt aktiivsed. Viimane Erasmus+ projektides oleme koos partnerkoolidega katsetanud õpetöös liit- ja virtuaalreaalsust ja saanud kogemusi, kuidas tahvelarvutite abil õppimist rikastada. 

Kõikide nende projektide puhul on olnud hästi toredad rahvusvahelised õpilaslaagrid. 90% meie viimase kümne aasta vilistlastest on saanud võimaluse külastada partnerkoole väljaspool Eestit: Saksamaal. Soomes, Hispaanias, Kreekas või Türgis. Mõned isegi mitu korda 🙂

eTwinningu projekte on meie koolis tehtud ka juba üsna ammusest ajast ning nii mõnigi neist on saanud Euroopa kvaliteedimärgi. 2016. aastal saime eTwinning üleriigilisel projektivõistlusel II, 2022. aastal I koha.

 

 

Koolilaste kilked, mis enamikus Eestimaa külades ammu vaibunud, kajavad täna Metskülas, Matsalu rahvuspargi pärandmaastikus orgaanilise ja jätkuvalt elujõulisena nagu rändlindude hääled, rookatused või kukelaul.